Tere tulemast Belgiasse!
Belgia on jagatud kolmeks autonoomseks piirkonnaks, milledest igal ühel on oma valitsus. Regioonid on (vastavalt geograafilisele asukohale) mõjutatud Hollandist (Flandria (Flaami) piirkond) ning Prantsusmaast (Valloonia piirkond). Brüsseli pealinna piirkond on kakskeelne, kuid domineerib Prantsuse keel. Keeleliselt on veel tunda kerget Saksamaa mõju, seda loomulikult Belgia-Saksa piiriäärsetel aladel. Belgia ametlikeks keelteks ongi Flaami, Prantsuse ning Saksa keel.
Kindlasti on siin palju avastamist, imestamist, itsitamist, kuid samas ka frustratsiooni. Sest asjad käivad siin aeglaselt. Nagu tõeliselt aeglaselt.
Belgias on ligikaudu kümme korda rohkem rahvast (11.56 miljonit inimest), kui Eestis (1.33 miljonit inimest) ning seda väiksemal maa-alal (Eesti 45 339 km² vs Belgia 30,689 km²). Tõenäoliselt just tänu sellele, ei ole näiteks kommertskliendi "hoidmine" siin nii olulise tähtsusega, nagu Eestis. Kui üks klient saab kesise teenuse osaliseks, ning lahkub pettumusega, on teine kohe ukse taga ootamas. Seega kui siin midagi soovid, tuleb reeglina endal korralikult pingutada. Muidugi ei saa ka öelda, et siin suhtumine klienti nüüd päris allapoole igasugust arvestust oleks.
Siiski pole kahtlustki, et siin on kõvasti parem olla teenuse pakkuja, kui teenuse tarbija. Esmalt seetõttu, et juba kliendisüsteemid ise ei paku siin nii effektiivset funktsionaalsust kui meie kodumaal ning teisalt, nagu juba mainitud, tempo on siin kordades rahulikum, kui Idas. Isegi nii rahulik, et Ida inimene läheb siin (alguses) suure tõenäosusega närvi. Sama ei saa aga öelda liikluse kohta. Kui parajasti ummikuid ei ole, on see kiire ja närviline. Ummikute korral, lihtsalt närviline. Liikluskultuur- ning viisakus on aga üldjuhul oluliselt parem kui Idas.
Kliente toetavate "tarkade" süsteemide arengu kohta veel nii palju, et isikliku kogemuse põhjal võime öelda, et aastal 2013, kui meie kodumaal tiiger juba ikka väga hoogsalt hüppas, aeti siin veel asju faksidega ning e-post oli miski uus ja tundmatu, mida suurem osa ettevõtetest ei kasutanud. Aga eks see asi ka siin vaikselt ikka areneb.
Aga et nüüd Sind mitte (teatava negatiivsusega) ära ehmatada, ikkagi positiivset ka. Õlle ja juustusõbrad võivad rõõmustada - nii seda kui teist on siin lademetes. Sama kuulsa Belgia šokolaadiga. Erinevad tootjad, erinevad maitsed, erinevad hinnad. Samuti annab Belgia geograafiline asukoht (keskel) laialdased võimalused nii Saksamaale, Prantsusmaale, Hollandisse, Luksemburgi jne. reisimiseks.
Toiduga aga on selles suhtes kehvasti, et Belgias puuduvad (ajalooliselt Sakasamaast mõjutatud) eestlasele tuttavad maitsed (peale friikartulite muidugi). Nende maitsete hankimiseks tuleb neid Eestist siia transportida või siis Saksamaa pool ära käia. Vt. ka huvipunktid
Nii palju sissejuhatuseks. Järgnevalt toome välja konkreetsed ja veidi lakoonilisemad näpunäited ning kasuliku info, kaasmaalaste Belgias viibimise hõlbustamiseks.
Administratsioon
Kohalikud linnavalitsused (maison communale/gemeentehuis) suhtlevad vaid (vastavalt Flaami, Valloonia või Brüsseli pealinna piirkonnale) kohalikus keeles. Võidakse nõuda tõlgi kasutamist. Võimalikud on mõningased mööndused (sekka mõned ingliskeelsed sõnad) aga seda ei garanteerita.
ELi/EMP kodanikud, kes kavatsevad jääda Belgiasse kauemaks kui kolmeks kuuks, peavad registreeruma oma kohalikus linnavalitsuses (maison communale/gemeentehuis) kaheksa tööpäeva jooksul. Kõigile üle 12-aastastele Belgias elavatele isikutele väljastatakse Belgia elektroonilised sissekirjutus-/isikutunnistused.
Eestis väljastatud juhiload on võimalik kohalikus linnavalitsuses (maison communale/gemeentehuis) Belgia omade vastu välja vahetada.
Juhul, kui oled registreeritud rahvastiku- või välismaalaste registris, tuleb isiklik sõiduk kuue kuu jooksul Belgiasse ümber registreerida. Selleks tuleb: käia tolliametis, sõiduki tehnilise kontrolli keskuses, sõlmida Belgias liikluskindlustus, registreerida oma sõiduk Sõidukite Registreerimisteeninduses (Dienst voor Inschrijvingen van Voertuigen/DIV).
Transport
Juhul kui oled bussipeatuses üksi, tuleb bussi sisenemiseks (selle peatamiseks) bussijuhile viibata. Bussist väljumiseks vajuta vaid sinist nuppu. Punane nupp on hädajuhtudeks! Väljumiseks vajuta sinist nuppu ennetavalt, kui buss läheneb soovitud peatusele. Juhul kui buss on peatuses peatanud, kuid uksed ei ole avanenud, vajuta veel kord sinist nuppu.
Liiklus
Jälgi parema käe reeglit. See on siin oluline, kuna praktiliselt märkamatult kõrvalteelt, mis mingil (seletamatul) põhjusel on tehtud eelistatuks, võib alati keegi "ette lennata". Kohalik liikleja, kellel parema käe reegli järgi eesõigus, kasutab seda õigust tavaliselt üsna jõuliselt/tormakalt. Parema käe reegel ei kehti (isiklike või ettevõtete) parklate sisse-väljasõidu teede suhtes. Vaata ka vastavaid liiklusmärke.
Helisignaali kasutamine on siin üsna tavaline. Peamiselt liigub kohalike käsi sigaalinupule, kui keegi kaasliiklejatest on lubava, rohelise fooritule taha "magama jäänud". Lisaks kasutatakse seda ohtralt, kui keegi on kaasliikleja arvates mingi liiklusvea teinud. Kui Sinu suhtes mingil põhjusel üle liia signaali peaks pruugitama, võta rahulikult, jälgi liiklussituatsiooni ning püüa see mõistlikult ja ohutult lahendada.
Söök & jook
Kohalikest toitudest proovi kindlasti ära rannakarbid (mussels/mossel), mida serveeritakse tavaliselt friikartulitega. Kui molluskid väga ei istu, võib võtta ka lihtsalt friikartuleid. Need on siin üsna head.
